Vaadates sektori käivet, võib jääda mulje, et 2022. aasta oli inseneridele erakordselt edukas. Ehitusinseneride aastane käive kasvas võrreldes eelneva aastaga 23,6%, ulatudes 195,7 miljoni euroni (eelmine aasta oli 158,3 miljonit eurot). Süsteemiinseneride käibed kasvasid veelgi enam – 2022. aastal oli käive 102,7 miljonit eurot, mis tähendab 55,7% kasvu võrreldes eelmise aastaga (65,1 miljonit eurot). Tuleb aga meeles pidada, et Eesti tarbijahinnaindeks kasvas 2022. aastal Statistikaameti hinnangul 19,4% ning “mitmesuguste kaupade ja teenuste” inflatsioon oli 10,4%. Seega võib osa käibekasvust olla seotud üldise hinnatõusuga, kuid süsteemiinseneride käibed näitasid siiski märkimisväärset kasvu ka inflatsiooniga arvestades.
Kahjuks ei olnud valdkonna palgadünaamika nii positiivne. Ehitusinseneride palgakasv jäi inflatsioonist maha ning oli vaid 4,8% (1776 eurot aastal 2021 vs 1862 eurot aastal 2022). Süsteemiinseneride palgad kasvasid 8,1% ning jõudsid 2022. aastal 1921 euroni. Mõlemas valdkonnas jäid nii käibekasv kui palgakasv inflatsioonist maha, mis tähendab, et reaalpalk oli aastal 2022. väiksem kui aasta varem. Samuti jäi palgakasv maha võrreldes Eesti keskmise brutopalga kasvumääraga, mis oli 2022. aastal 8,9% ning aastalõpu seisuga oli 1685 eurot.
Kuigi töötajate arv mõlemas allsektoris kasvas kõigi aegade kõrgemale tasemele – 2989 inimeseni ehk 2,4% – tõi kiire käibekasv kaasa ka käibe töötaja kohta seni kõrgeima taseme – 99840 eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga 30,4% suurem. Sellega kaasnes ka mõnevõrra märkimisväärne lisandväärtuse kasv, mis oli 8% kõrgem kui eelneval aastal, ulatudes 40867 euroni.
Inseneribüroode ettevõtte tervise seisukohalt on üks oluline mõjutaja ehitussektor. Alates 2022. aastast hakkas ELi keskpank tõstma intressimäärasid, mis omakorda tõstis uusarenduste kulusid ning vähendas oodatavat uusarenduste arvu. Seda trendi kajastab sesoonselt korrigeeritud ehituse mahtude indeks, mis hakkas alates 2022. aastast vaikselt langema. Samas näeme, et inseneribüroode teenused olid tarbijate poolt nõutud ja see tõi valdkonnale kasvu. Ent 2023. aasta esimeses kvartalis on trend pöördunud, mis võib tähendada inseneribüroode sektoris langust.
Kas Eesti inseneribüroode edukus peegeldub ka meie põhjanaabrite turgudel? Soome ja Rootsi inseneribüroode valdkondade trendide jälgimine näitab, et inseneritöid ostetakse jätkuvalt aastast aastasse rohkem, kuid nõudmise kasv on madalam kui Eestis. Seda võib põhjustada tagasihoidlikum majanduskasv (eriti Soomes) või rohkem arenenud turg, mis toob kaasa kõrgema konkurentsi ning piirab ettevõtetel võimalust nõuda tööde eest suuremaid summasid.
Kuigi 2022. aasta oli Eesti ehitus- ja süsteemiinseneridele edukas – käibed ja kasumid saavutasid seni kõrgeima taseme ning töötajate arv kasvas – seisab sektor tulevikus silmitsi väljakutsetega jaheneva majandusega Eestis, naaberriikides või üldiselt Euroopa Liidus. Varasemalt on see mõju avaldunud ehitussektorile ning selle tulemusel võivad ka ehitus- ja süsteemiinsenerid leida end tegutsemas vähem atraktiivsel turul.
