Taristuehituse 2022. aasta andmed peegelduvad sektori jaoks keerulisi aegu. Samas peab tööstusharu kui terviku andmete baasil üldistusi tehes ettevaatlik olema. Taristuehituse allsegmentide käekäik on väga erinev. Teatud tegevusaladel on olukord üldpildist veelgi halvem ja on tegevusalasid, kus on näha nii tulude, kui ka kasumi kiiret kasvu.
Taristuehituse müügitulu kasvas 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes nominaalhindades vaid 3%, mis tähendab tulude märkimisväärset langust reaalhindades mõõdetuna. Pea olematu tulude kasv 2022. aasta jooksul nominaalhindades viitas sellele, et ettevõtjate kasumlikkus sattub kõrge inflatsiooni ja kulude kasvu tõttu löögi alla. Kasumlikkuse järsk langus peegeldubki 2022. aasta koondtulemustes, mis näitavad taristuehitajate kasumi vähenemist 52 miljoni euro ehk 41% võrra. Kasumlikkuse kahanemine on muutunud raskeks Eesti keskmise palgakasvuga sammu pidamise. Kui 2021. aastal kasvas sektori keskmine palk 12%, siis 2022. aastal piirdus keskmine palgakasv vaid 5%ga.
Taristuehituse allsegmentide erinevat käekäiku peegeldab hästi elektri- ja sidevõrkude ehituse (EMTAK 42221) tegevusala tulemused. Selles allsegmendis, mis annab ligi veerand taristuehituse segmendi kogutuludest, kasvasid müügitulud aastaga 42% ja kasum 17%. Samuti suutsid elektri- ja sidevõrkude ehitajad sammu pidada üldise palgaralliga, kasvatades 2022. aastal keskmist palka 12%. Samal ajal leidis teede ja kiirteede ehituse (EMTK 42111) tegevusalal aset tõeline aadrilaskmine ja müügitulu 9%-lise nominaalse languse juures vähenesid ettevõtjate kasumid 34 miljoni euro võrra ehk 75%.
Kuna teedeehituse allsegmendis on peamiseks tellijaks riik, siis oleneb ettevõtjate käekäik suuresti riigi otsustest. Kahjuks muutsid riigi otsused ja ka otsustamatus teedeehitajate ärikeskkonna eelmisel aastal üsna ebameeldivaks. Kui riik kontrollib ja suunab inflatsiooni (või vähemalt peaks seda tegema) ning teisest küljest ei muuda riigihangete seadust, mille vastuvõtmisel ei ole ei seaduse koostajad ega seadusandja arvestanud seaduse rakendamisega hüperinflatsiooni laadses olukorras, siis näib see ettevõtjate röövimisena. Riigi poolne käte laiutamine viidetega seadusele on olnud ametlikele mugav. Samal ajal muutis kontrollimatu inflatsioon pikaajaliste hankelepingute täitmise kahjumlikuks ja sisuliselt pandi teedeehitajad riigi priiskamisest tingitud eelarveauke lappima.
Riigihangete jäikusest ja kontrollimatust inflatsioonist tingitud mürgisele kokteilile lisati riigi poolt kirsiks tordile tellimuste mahu järsk vähendamine. Selle kõigega tekitati ärikeskkond, kus ellu jäävad vaid need, kes kärbivad kiirelt kulusid ja omavad rasvavaru selleks, et oodata ära nõrgemate konkurentide turult lahkumine ning nõudluse ja pakkumise tasakaalustumine. Sellised taristuehituse „näljamängud“ võivad tunduda põnevad ja tööstusharu ettevõtjaid tugevdavad, kuid suure tõenäosusega toob see kaasa tagajärjed, mis ei meeldi ei riigile, ega maksumaksjale. Esiteks müüakse osa teedeehituseks vajalikest masinatest ja seadmetest lihtsalt maha, teiseks kärbitakse tootmisvõimsusi ning juhul kui riik asub uuesti tellimusmahte suurendama, siis maksavad riik ja maksumaksjad vähenenud tootmisvõimsustest ja pakkumisest tingitud hüppeliselt kasvanud hinnad lihtsalt oma taskust kinni.
