Ehituse ja arenduse tööstusharu müügitulud kokku kasvasid 2022. aastal 31%, seejuures kasvasid nii ehituse kui ka arenduse tulud sarnase kiirusega. Kuigi ehitusmahud pöörasid langusesse juba samal aastal, ei jõudnud negatiivsed trendid enamasti veel ettevõtjate aastatulemustesse ja pigem nopiti pandeemiajärgse nõudluse kasvu vilju. Ettevõtjate koondkasum kasvas hüppeliselt – 60% ehituses ja 20% arenduses.
Tulenevalt müügitulu ja kasumi kiirest kasvust paranesid erinevad rentaablusnäitajad. Nii kasvas näiteks müügitulu töötaja kohta ehituses 26% ja arenduses 21% ning kasum töötaja kohta suurenes ehituses 54% ja arenduses 11%. Kuigi töötajate efektiivsusnäitajad paranesid kiiremini ehituses, kasvatasid palku kiiremini arendajad. Arendajate 14%lise keskmise palga kasvu vastu oli ehitajatel panna vaid 8%line kasv. Samas on arendajate palgad märkimisväärselt mõjutatud kinnisvaraturu hinnaralliga kaasnenud tulemustasudest.
Nii nagu enamike tööstusharude puhul, on üksikute ettevõtjate tulemused väga erinevad. Ehituse turuliidritest raporteeris Merko 21%list müügitulu kasvu, samal ajal kasvasid Nordecon kasvatas tulusid 12%. Kui Merko teenis kiire kasvu juures 37 miljonit eurot maksustamiseelset kasumit, siis Nordecon omadega plussi ei jõudnud. Suured kasumlikkuse käärid torkavad silma ka keskmise suurusega ehitusettevõtjate puhul, kus puhaskasumi marginaal kõigub enamasti vahemikus nullist kümne protsendini erinedes üksikute ettevõtjate võrdluses kordades.
Suured erinevused kasumlikkuses viitavad sellele, et ettevõtjate pandeemia aegsed valikud ja otsused on andnud väga erinevaid tulemusi. Kindlasti tuleks sektori ettevõtjatel enda võtmenäitajaid konkurentidega võrrelda ja parimatelt õppida.
Sektoris vilkuva ohumärgina peaks silmas pidama seda, et mitmed keskmise suurusega ehitusettevõtjad opereerivad väga madala või negatiivse omakapitaliga. Nõudluse ja ehitusmahtude vähenemisel oleneb selliste äride jätkusuutlikkus suuresti omanike valmidusest ettevõtet finantseerida, kuna ettevõttes endas raskete aegade üle elamiseks vajalikud reservid puuduvad. Kui omanikel raha või riskeerimise julgus puudub, siis võib madal kapitaliseeritus kaasa tuua maksejõuetuse ja pankroti.
Kõik ehitussektoris tegutsevad ettevõtjad peaks aina suurenevaid riske hindama ja ka oma koostööpartnerite finantstervist jälgima. Kindlasti ei jää 2023. aastal juba aset leidnud ehitajate maksejõuetuse juhtumid viimasteks.
