Ehitushindade kallinemine on äriringkondades viimasel ajal pea sama kuum teema nagu Venemaa agressioon. Seetõttu on huvitav vaadata, mida näitavad ehitusmaterjalide tootmise tööstusharu koondnumbrid. Kui vaadata ettevõtete müügitulu muutumist võrreldes aastataguse ajaga, siis näeme hüppelist 30%list kasvu.
Tööstusharu käekäigu ja tervise hindamiseks on vaja aga teada, mis on juhtunud ettevõtete kulude ja kasumlikkusega. Kuna kvartaalselt kasumlikkuse kohta andmeid ei avalikustata, siis selgub täpsem pilt alles kalendriaasta lõppedes. Samas on kasumlikkuse trendi võimalik ennustada selle järgi, kuidas tööandjad töötajatega käituvad – kas töötajate arvu suurendatakse või vähendatakse, kas palku tõstetakse või langetatakse.
Kui ehitusmaterjalide tootmise töötajate arv on aasta jooksul püsinud ligikaudu sama, siis palkades on toimunud märkimisväärne muutus positiivses suunas. Keskmine töötasu on tõusnud aastaga 13% ehk üle poole kiiremini kui Eesti keskmine palk. Seetõttu võib eeldada, et tööstusharu kasumlikkus on pigem kasvanud.
Kui analüüsida müügitulu kasvu ettevõtete lõikes, siis on näha üsna erinevaid kasvutemposid. On ilmne, et väga suur roll ettevõtete tulu muutumisel on sisendhindade kasvul. Nii näiteks on tsemendija betoonitootjaid mõjutanud energiahindade kasv. Puitu kasutavaid ettevõtteid mõjutab puiduhinna kasv. Seetõttu ei pruugi tulude kasvutempo anda ühest vastust küsimusele, millised ettevõtted on edukamad ja millised mitte ning kiire kasv võib olla seotud vaid mõne spetsiifilise tootmissisendi hüppelise hinnatõusuga.
Kindlasti jääb ehitusmaterjalide tootmise võtmesõnaks logistika ja hinnastamine. Laiapõhjaline hinnakasv tähendab seda, et ostude ja laovarude finantseerimisele kulub senisest enam ressurssi ja rahavoogude juhtimisele peab rohkem tähelepanu pöörama. Toodangu müügihindade pikaajaline fikseerimine on ohtlik, kuna sisendhindade kasv on kontrollimatu ja raskesti ennustatav. Pidevalt tuleb jälgida äripartnerite käekäiku ja tarnekindlust ning olla valmis tarnijate asendamiseks. Müügi suunal peab arvestama ehitussektoriga seotud krediidiriski suurenemisega ja senisest enam tuleb suurimate ostjate finantstervist jälgida. Ettevõtjad, kes on selles žongleerimises konkurentidest osavamad, teenivad aasta lõpuks joone alla suurima kasumi.
