Käesoleva aasta mootorsõidukite müügistatistika kuue kuu tulemused näitavad kena kasvu – vaid veidi ollakse maas 2019. poolaasta numbritest, uute autode müügi tulemused juunis olid juba suuremad kui 2019. aasta samal kuul (+5%). Samas keegi turuosalistest ei osanud prognoosida mikrokiipide defitsiiti, mis ei luba arvestatavat nõudlust rahuldada.
Tähelepanelikumalt kahte viimast kvartalit vaadates on müügitulemused proportsioonis 2019. aasta numbritega, I kvartal oli ca 19% väiksem kui II kvartal.
Kuidas on võrrelda kohalikke müüginumbreid Euroopa tulemustega?
Euroopa uute autode turg taastub sarnaselt kiires tempos Eestiga sh viimane kuu paranes 10% võrra võrreldes mai kasvuga. Kiire kasvutempo on nüüdseks aeglustunud. Samas on olnud pidevalt head müügikuud võrreldes Eestiga, kus oli meil nii mai (-9% võrreldes aprilliga) kui ka veebruar (-16% võrreldes jaanuariga) negatiivse kasvuga võrdluses eelmise kuuga. Võrreldes eelmise aasta kuue kuuga näitasid poolaasta suurimaid kasvusid Itaalia (+51,4 %), Hispaania (+34,4 %), Prantsusmaa (+28,9%) ja Saksamaa (+14,9%).
Mida oodata teiselt poolaastalt?
Tõenäoliselt taastub turg täielikult alles 2022. aastaks ja seda eeldusel, et ei toimu olulisi tootmiskatkestusi või muid turgu raputavaid sündmusi.
Nõudlus turul on arvestatav, seega on pigem küsimus, kui kiiresti suudavad tootjate tarneahelad uusi autosid ladudesse toimetada ning seejärel klientidele kätte anda. Usun, et turg ei muutu nõnda pööraseks nagu USA-s, kus uued autod enam lattu ei jõuagi, vaid leiavad koheselt tee kliendi juurde – uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele. USA-s on kasutatud autode hinnad tõusnud 45% võrreldes eelmise aastaga, paari aasta vanuste autode omanikele kirjutavad diilerid personaalseid pöördumisi, et nad oma auto ära müüksid.
Milliseid muudatusi võime oodata?
Kui võrrelda elektriautode müüginumbreid Eestis ja vanas Euroopas, oleme kasvutempos väga tagasihoidlikud. EL-i turul moodustasid elektri- ja pistikhübriidautod rohkem kui 10% kogu müügist, Eestis on 2020. aasta numbrite alusel elektriautode turuosa vaid 1,8%. Rikaste Euroopa riikide diilerid naudivad elektriautode turu kasvu: Rootsis 32,2%, Hollandis 25,0 %, Soomes 18,1%, Taanis 16,4% kogu uute autode müügist eelmisel aastal. Madal turuosa on seletatav osaliselt madalama ostujõuga, aga ka kehva infrastruktuuriga – laadimisvõrk on täna siiski kasutajale ebamugav ja vähe välja arendatud.
Eesti on samas grupis Küprose (0,5%), Leedu (1,1%), Horvaatia (1,9%) ja Poolaga (1,9%) elektriautode osakaalult 2020. aasta kogumüügis. Julgen eeldada, et ostujõu kasvades ning soodsamatel tingimustel (näiteks riigipoolne dotatsioon või maksueelis) võiksid ka meie autoostjad elektriautosid hakata eelistama.
Teise trendina tooksin välja põlvkondade erinevused ostukäitumises. Vale on arvata, et millenniumilapsed (Y-generatsioon, sündinud 1980-2000) vihkavad autosid – nad vihkavad autodiilereid. Maailma teisel suurimal uute autode turul USA-s on Y-generatsioon käivitanud autode e-kaubanduse ostubuumi, mida pidurdada ei ole enam võimalik. Suured autotootjad nagu General Motors on suunanud esmalt oma elektriautode müügi e-kanalisse. Sama sammu järgivad ka teised tootjad.
Samuti on turule tulnud hulk uusi automüügi platvorme ning ka vanad ja tuntud ettevõtted on oma teenuseportfelli edasi arendanud. Kui varasemalt leiti, et automüügi e-kanalisse suunamisel on suurim takistus proovisõit, õigemini selle puudumine, siis näiteks Carvana on sellegi ära lahendanud. Carvana pakub lühiajalist renti: ca 600 km ja 7 päeva ning võid uue auto kuludeta tagastada. Potentsiaalne ostja saab proovida erinevaid autosid ning teostada hiljem tehingu väikese energiakuluga e-kanalis. Millal tuleb Bolt välja oma automüügi platvormiga?
Kokkuvõttes, uute autode müügiturg taastub veidi kiiremini kui eelmisel aastal prognoositi. Nõudluse paranemine kogu Euroopas mõjutab autode tarneaegasid, mis omakorda ei luba turul täielikult taastuda.
Tutvu mootorsõidukite müügi kvartaliraportiga https://pood.aripaev.ee/mootorsoidukite-muuk
